Naistekas ja kõik on tegemata
Mulle tulevad mu kaks väga head sõbrannat külla laupäeval. Jäävad ööseks ja oodata on korralikku naistekat vegantoiduga. Ühtlasi on see vast mu ainus sünnipäeva tähistamine. Ma ei tea, millal ma selleks pühaks ürituseks valmistuma hakkasin täpselt aga täna sai juba end ära väsitatud ja taaskord närvi aetud.
Hommikul hakkasime Jaaniga külalistele madratsi jaoks kohta tegema. Sellega sai ühele poole aga see pliit. Jalus ja kõik need kraanikausid ja. Ma olen veel seda pliiti igalepoole gruppidesse surunud. Üsna meeleheitel olen. Lohistasin selle kolatuppa ära eest ja küürisin randoomseid paiku köögis, et närve rahustada. Tuleb ikka mingi päev jäätmejaama lõpuks jõuda.
Hommikul olin veel nii tuhinas, et pühkisin trepikoja puhtaks ja möllasin õuetrepiga. Ja lõpuks otsustasin, et täna on see päev, mil ma magamistubade akende all olevalt vundamendi äärelt mulla, rohu ja sambla ära viin. Tegin korda, täitsa ilus sai. Tahaks kohe lilli ka sinna panna. Aga see väsitas ära.
Toas tegin süüa ja panin naistekaks kalja käärima, kikerherned panin ka likku, et ülehomme falafele teha. Mo lapsuke ka täna lõunaund väga ei teinud, et oleks saanud korralikult lammutama hakata. Ju on homme ka päev. Ma juba olen harjunud oma külalisi hoiatama, et ärgu valgeid või heledaid sokke jalga pangu. Aga päris rokasesse elamisse ikka külalisi ju ei lase.
Naisteka menüü on praegu vist siuke, et falafelid, toorsalat, mingi kaste, brownied, kali, igasugu muid põnevaid jooke saab veel, kui isu on. Leel pidi vahvlimasina kaasa võtma, siis pidime mingeid soolaseid vahvleid tegema. Praegu mõtlen, et äkki peaks kaneelisaiu tegema. Plastikuvaba juulit tuleb ka kuidagi silmas pidama ja tegelikult põhiline on, et kõht oleks täis, mitte ei lõhkeks.
Aga browniega on pahasti, šokolaadi pole ja kakao asemel kasutan kaarobijahu. Tuleb siuke tervislik variant. Või äkki joppab ja keegi saab mulle kuskilt VEGAN šokolaadi, muidu tundub nadi juba.
Üldiselt on siuke sisetunne, et kõik on orgunnimata ja samas on siuke tunne, et mida ma üldse põen? Ei oska produktiivseks ka kuidagi hakata.
Hommikul hakkasime Jaaniga külalistele madratsi jaoks kohta tegema. Sellega sai ühele poole aga see pliit. Jalus ja kõik need kraanikausid ja. Ma olen veel seda pliiti igalepoole gruppidesse surunud. Üsna meeleheitel olen. Lohistasin selle kolatuppa ära eest ja küürisin randoomseid paiku köögis, et närve rahustada. Tuleb ikka mingi päev jäätmejaama lõpuks jõuda.
Hommikul olin veel nii tuhinas, et pühkisin trepikoja puhtaks ja möllasin õuetrepiga. Ja lõpuks otsustasin, et täna on see päev, mil ma magamistubade akende all olevalt vundamendi äärelt mulla, rohu ja sambla ära viin. Tegin korda, täitsa ilus sai. Tahaks kohe lilli ka sinna panna. Aga see väsitas ära.
Toas tegin süüa ja panin naistekaks kalja käärima, kikerherned panin ka likku, et ülehomme falafele teha. Mo lapsuke ka täna lõunaund väga ei teinud, et oleks saanud korralikult lammutama hakata. Ju on homme ka päev. Ma juba olen harjunud oma külalisi hoiatama, et ärgu valgeid või heledaid sokke jalga pangu. Aga päris rokasesse elamisse ikka külalisi ju ei lase.
Naisteka menüü on praegu vist siuke, et falafelid, toorsalat, mingi kaste, brownied, kali, igasugu muid põnevaid jooke saab veel, kui isu on. Leel pidi vahvlimasina kaasa võtma, siis pidime mingeid soolaseid vahvleid tegema. Praegu mõtlen, et äkki peaks kaneelisaiu tegema. Plastikuvaba juulit tuleb ka kuidagi silmas pidama ja tegelikult põhiline on, et kõht oleks täis, mitte ei lõhkeks.
Aga browniega on pahasti, šokolaadi pole ja kakao asemel kasutan kaarobijahu. Tuleb siuke tervislik variant. Või äkki joppab ja keegi saab mulle kuskilt VEGAN šokolaadi, muidu tundub nadi juba.
Üldiselt on siuke sisetunne, et kõik on orgunnimata ja samas on siuke tunne, et mida ma üldse põen? Ei oska produktiivseks ka kuidagi hakata.
 |
| Tass on tühi ja nii zen pole olla ka. |
Comments
Post a Comment