Eriolukorrast: koroonapäevikud 4

Kas sotsiaalne distantseerumine on ajude vahele pugenud? Ma ise ei oska sellele enam ausalt vastata. Üks suur harjumine on peal ja tunnen isegi, et aina enam hakkan mingite asjade peale käega hoogsalt rapsama. Aga, mis siis vahepeal muutunud on?

Eelmises sissekandes mainitud õlakott on mul nüüd peaaegu valmis. Sesuhtes, et kollid on peale õmmeldud kõik ja kõik augud on kinni õmmeldud jne. Mingeid detaile tahaks sinna lisada veel aga ootan õiget ideepahvakut. Minna mul ju selle kotiga kuhugi pole. Aga kandmisvalmis on ta juba sellegipoolest. 

Just täna mõtlesin selle peale, et ma olen see kuu umbes kümmet erinevat riideeset rotatsioonis kandnud, et milleks mulle ülejäänud ikkagi. Proovinud olen erinevaid riideesemeid küll aga läinud pole ju kuskile. Tööl käin ka koguaeg samade riietega ja töönädala lõpus pesen puhtaks ja esmaspäeval läheb sama hooga edasi. Tellisin mingis nõrkusehoos omale Paavli e-poest kleidi, seeliku ja kaks õlgu paljastavat pluusi, pluus pole küll õige sõna aga... Marukaua ootasin pakki aga rõõm oli suur, kui Anu mulle halastas ja selle Märjamaalt ära tõi. Kleidist plaanisin algselt haaremid teha, kuid oh imet, see kleit istus mulle ülihästi. Ma olen lausa õnnelik selle kleidi üle ja igati positiivselt üllatunud. Pikk kleit, mis ei tee mind koledaks, see on ausõna midagi uut. See oli ilma algsete müügisiltideta aga kõik teised riided olid nö uued. Üks pluusike on võib-olla liiiiga lai, kuigi see on kõigest XL-suuruses, seelik on ka lai ja vajab mu alakeha järgi kohendamist aga ikkagi meeldivad kõik asjad! Olen sillas! Praegu mõtlen, et see seelik on sametist, et peaks selle tarbeks liimkanti ostma või miskit sellist.

Mind on tabanud tegelikult e-ostlemise tung jälle. Tellisin Elamise Kerguse e-poest omale hambapesuks fluoriidiga tablette, uue küürimisharja otsiku, Biorki kristalldeodorandi ja wc-harja komplekti. Ma olin juba päris kaua aega neid tooteid ostukorvi käinud lisamas, kuid polnud raatsinud osta. Aga siis sain püsikliendina küsitluse oma postkasti ja tänutäheks vastamise eest 5-eurose kinkekaardi, mis rakendub vähemalt 35-eurose ostu puhul, pluss tasuta transport dpdga. Lisaks on mul püsikliendina kõik tooted 5% soodsamad või miskit sellist. Tundus hea pakkumine, et kaua aega olnud soov täita. 

Samalaadse pika mõtlemise ja 10% sooduskoodi tulemisega ostsin ma lõpuks omale Mugaviku e-poest Leguano jalanõud. Ma olen neid jalanõusi tahtnud vähemalt detsembrist saati, kui ma Haapsalus tööl käisin ja taaskord oma jalataldu valutama hakkasin, sest seal ma kasutasin väga jäiga tallaga sisejalanõusi. Kuna mul suveks peale rihmikute midagi pole, siis tundus see üsna vajalik ost ikkagi. Ma tunnen heameelt selle üle, et ma olen õppinud oma ostusoove pikaajaliselt kaaluma, et ma suudan ära oodata sooduspakkumisi ja, et ma ikkagi mitu korda veendun selles, et ma vajan ja soovin kindlat toodet.

Paavlist raatsisin ma ka asju osta ainult selle pärast, et seal oli sooduskood. Muidu vist poleks raatsinud. Ma juba ükskord varem ladusin ostukorvi e-poes täis ja siis mõtlesin, et sügiseni tegutsenud Martna kaltsukas kolis netti ja tahaks hoopis kohalikku toetada. Aga see oli soovi/ostasse või kuskile sellisesse kohta kolinud, mis polnud üldse mugav ja siis ma ei ostnudki. Aga nüüd oli juba väga kindel, et mul on musta pluusi/topi vaja, sest kaks eelmist läksid katki hiljuti. Naised ja nende riided, eksole.

Uut kevadist jopet oleks tarvis. Oma punase mantli saatsin just viimsele teele, sest ta oli nii katki läinud järsku. Ja nüüd ma kannan jopet, mis mulle ei meeldi üldse kohe. Ebajopp nende jopedega. Homme küsin ema käest, et äkki on mul Ristil veel mõni jope seismas, mille olemasolust ma ei tea praegu või, et äkki on tal endal miskit üle, sest ka sel naisel on riideid rohkem, kui tal tarvis on.

Koduga oleme ka siin ikka toimetanud. Suure lunimise peale sain Jaani nii kaugele, et me lõhkusime elutoast ukseraami välja ja eee...natuke seina ka. Natuke seina tahaks veel ära võtta, siis oleks juba täitsa tore selle va avarusega, mida siia luua tahaks. Otsustasime Jaaniga veel seda ka, et selle valge koleda kapi viskame ka välja ja otsime midagi uut(vana) asemele. Kolm päeva intensiivset otsimist, pakkumisi ja närvikõdi ja siis me oma nunnu leidsimegi. Jaan käis laupäeval Pürksis sellel koos Verneriga järgi, tasusime šokolaadis ja elu nagu lill. 

Vasakul on näha, et see spoonike oli ikka üsna nadis seisus. Ja siis meie valge kapp, et te aru saaksite, miks see kõik vajalik oli.

Kuulutuse pilt. Ehk "enne". 

Ta oli üsna heas korras olenemata sellest, et ta oli 10 aastat kuskil mulla peal ja külmas seisnud. Alguses tundus küll veidi lootusetu see asi aga Jaanil tuli tuhin peale ja kosmilise kiirusega sai meil see kapike uuendatud. Alustasime pesemisest ja riiulite välja võtmisest. Riiulid, sahtlid ja kõik asjad olid ülimalt viisakad ja puhtad. Kopitamise hais oli sees aga see on normaalne. Pühapäeval hommikul läksin Märjamaale poodlema coopi, nii toidupoodi kui ka ehituspoodi. Tõin mööblivilte jalgade alla, valget värvi sisu värvimiseks ja poolmatti mööblilakki väljast lakkimiseks. Sisu sai kohe valgeks värvitud, et oleks hea asju kapi seest ostida, pluss nii saab kopitamise haisust lahti. Jaan tegi uued riiulid valmis, esmaspäeval lakkis väljast kapi kaks korda üle ja õhtul sain juba asjad ümber tõsta. 

Sisu pärast. 

Kapp pärast.

Jaan tegi panoraami. Ma täiega vihkan seda tapeeti aga ehk saab lahti sellest varsti. Kapi vahetamine andis igatahes palju juurde.  

Vanast kapist asjade uute mahutamine oli natuke keeruline aga sain hakkama. Muidu poleks saanud, kui ma poleks Tirtsu väikseks jäänud riideid Ristile ära viinud. Sain veel igasugu kola vähemaks sorteerida ja asju ümber organiseerida. Praegu olen kapi sisevaatega täitsa rahul! Ma ainult sellest kapist räägingi, nii palju rõõmu sellisest asjast! Pärast veel lammutasin vana kapi laiali ilusti, et sealt saaks veel juppe kasutada. Nimelt uuel kapil polnud nö katust, seest vineersisu oli, peal oli raam ehk, et kapi peale asju panna ei saanud. Jaan tegi selle veel teisipäeval valmis ja nüüd ootab see pealmine osa veel lakkimist, et seda parem puhastada oleks. Aga see ei karju nagu öeldakse. Kunagi tuleb uued käepidemed ka veel leiutada, sest praegu on nöörijupid linkide asemel aga ka see ei sega.

Teisipäeval käisin ühte hauaplatsi korrastamas, mis tegi mu sandiks, siiani valutan oma ihuliikmeid. Kurgu sain haigeks ka veel. Vast pean korra veel minema, sest lilli oleks vaja viia ja paar ämbrit liiva. Aga eks ma homme saan täpsemad juhised, sest tegemist pole perekonnale kuuluva hauaplatsiga. 

Tööaeg hakkab ka läbi saama, veidralt kiiresti on see aeg läinud. Tegemist on palju, samas päevad on ka pikad ja kuidagi vahva on nii. Tunnen end enamasti üsna hästi, mida ma pole saanud juba aastaid öelda.