Isetegemistest

Ma olen siin tasapisi ikka omale tegevust otsinud õmblemise näol. Iga päev ei ole nii palju püsivust, et lapse kõrvalt mingeid õmblemisega kaasas käivaid nuputamisi pidada ja jalgratast leiutada aga, siis kui on olnud, siis on õnneks läinud. Jagan paari pilti siia. Pidin tõdema, et uuenduskuuri läbinud ujukate ülemine osa on küll õnnestunud, kuid ma ise olen liiga pekine sellel pildil, et seda teistega jagada. Aga ehk siis kohviporri veidi.

Mul kulus kaks nädalat, et lahustuvast kohvist täielikult jagu saada. Kurb on ka, mulle väga meeldis selline näiliselt väga fäänsi kohvi joomine. Oli justkui selline enesepoputamise aeg.

Veidi pärast Eesti Vabariigi aastapäeva sain ma omale leivajuuretise. Ma ei ole küll väga osav küpsetaja, sest mul kerkib leib katki ja vahel jääb koorik liiga kõva aga ma olen selle aja jooksul ikka üht-teist õppinud ka. Iga korraga on justkui parem saanud. Tirts muidugi tuli ja toppis oma näpud kohe kerkinud leiva sisse, jess!

Eksponeerin oma kiilast pead. Nüüd on juba rohkem juukseid peas ja pean tõdema, et see väga lühike siilikas oli palju ilusam. Aga näis, mis selle kiila peaga saab, stressi ei ole selle koha pealt!

Jätan siia ka väikese ülevaate oma köögi aknalaual elutsevast rohelusest. Kuna ma olen osav toalillede suretaja aga rohelust siiski sooviks, siis ma mõtlesin avokaadopuu kasvama panna, pildilt tundus üsna kena olevat toalillena. Loodame, et läheb õnneks.

Keskel on võimas luffa sirgumas, ehk see aasta läheb paremini. 

Siin on vist basiilik, nii nunnu teine!

Eile viskasin ühe soki ja lohvakad püksid minema, olid mõlemad liiga auklikud ja parandamatud, et nendega ühist teed jätkata. Aga tegin endale kohe ühed lohvakad dressipüksid asemele ja praegu olen ma küll lilles. Vaatasin ühtlasi oma püksteriiuli üle ja pidin tõdema, et seal on häbematult palju asju, mida ma omada ei tahaks. Oeh, eks näis, mis nendest tulevikus saab.

Täna käsin tööl, polnud küll pikk päev ja ilm on ilus, kuid vaatamata kõigele olen ma väsinud. Arvatavasti selles süüdi üks väga nüri kirves, millega ma sihikindlalt puid proovisin peenestada. Jaan arvas, et järgmine kord võtan oma kirve kaasa. Ma olen päri, kaks korda on ebaõnne olnud, meeleldi teeks tööd aga seda tõhusalt.

Võib-olla veel üks tass kohvi aitab mul end õue minekuks energiat leida...