Punane esmaspäev
Täna oli täitsa sügisene ilm ja mina olin sügiseselt väsinud. Emake loodus teeb mulle liiga ja üleüldse tahtsin täna omasoodu kulgeda, harmooniliselt või nii.
Hommik algas sellega, et tegin lõunasöögi valmis, tegin kikerhernestega ühepajatoitu, kikerherned jäid veidi tooreks. Eile enne uinumist panin omale plaani paika, et täna teen end ilusaks või vähemalt taltsutan seda metsikut ja mitte atraktiivset välimust veidi. Värvisin ja trimmisin oma kulme, pesin juukseid, koorisin keha pimsikiviga, küürisin terve tonni vana nahka maha, parim koorija eales. Pärast tegin näole mingit kardetavasti aegunud näomaski ja hiljem niisutasin nägu jojobaõliga. Suvel ostsin kehakupu omale, mässasin veidi sellega ka. Tegin oma juuksed korda ja voila, kogu eluenergia otsas.
Veeretasin õhtu kuidagi sinnamaale, et oleks aeg ära lõpetada mõni pikalt pooleli olnud õmblemisprojekt ja samas ka mõned alles tekkinud hädaprojektid. Aaaga mu tütar sai nädal tagasi kaheseks ja kohutav kahene on platsis. Jaurasime vastamisi ja lõpuks andis noorem järele ja jäi magama. Tegin lõpuks ühe Humanast skooritud Ikea tekikotist meite voodile nö fitted sheeti, kunagi ammu hakkasin arutama seda laiali, täna tegin ülejäänud. Ja see istus imeliselt. Vahva on seda vaadata ka, sest sellel on täpitähtedega tähestik peal. Kuskil padjapüüri jagu jäi materjali üle ka, ehk teen sellegi, kunagi.
Mul on endiselt porgandid põllul maas. Peterselli panin eile sügavkülma, tegin kaks potti õunamoosi ja siuke tunne on, et tahaks sellest hoidiste ja köögiviljadega möllamisest pääseda lõpuks. Mulle meeldib aga ma olen praegu sellest täitsa väsinud. Meil pole keldris veel ka päris head süsteemi tekkinud, kuidas asju paigutada, salvesi pole ja muidugi näriliste kohta ka miskit ei tea. Et saaks nende sügiste toimetustega kord ühele poole ja saaks lõpuks talveunne vajuda.
Õhtul käsid ema ja vend külas, ema plaanib uuemat ja mõistlikumat autot osta. Tegime arvuti lahti, et asju ajada ja siia ma maandusin, lootusega leida kirjutamises endale midagi, mis sisemist harmooniat aitaks luua. Kripeldab miskit ikkagi.
Hommik algas sellega, et tegin lõunasöögi valmis, tegin kikerhernestega ühepajatoitu, kikerherned jäid veidi tooreks. Eile enne uinumist panin omale plaani paika, et täna teen end ilusaks või vähemalt taltsutan seda metsikut ja mitte atraktiivset välimust veidi. Värvisin ja trimmisin oma kulme, pesin juukseid, koorisin keha pimsikiviga, küürisin terve tonni vana nahka maha, parim koorija eales. Pärast tegin näole mingit kardetavasti aegunud näomaski ja hiljem niisutasin nägu jojobaõliga. Suvel ostsin kehakupu omale, mässasin veidi sellega ka. Tegin oma juuksed korda ja voila, kogu eluenergia otsas.
Veeretasin õhtu kuidagi sinnamaale, et oleks aeg ära lõpetada mõni pikalt pooleli olnud õmblemisprojekt ja samas ka mõned alles tekkinud hädaprojektid. Aaaga mu tütar sai nädal tagasi kaheseks ja kohutav kahene on platsis. Jaurasime vastamisi ja lõpuks andis noorem järele ja jäi magama. Tegin lõpuks ühe Humanast skooritud Ikea tekikotist meite voodile nö fitted sheeti, kunagi ammu hakkasin arutama seda laiali, täna tegin ülejäänud. Ja see istus imeliselt. Vahva on seda vaadata ka, sest sellel on täpitähtedega tähestik peal. Kuskil padjapüüri jagu jäi materjali üle ka, ehk teen sellegi, kunagi.
Mul on endiselt porgandid põllul maas. Peterselli panin eile sügavkülma, tegin kaks potti õunamoosi ja siuke tunne on, et tahaks sellest hoidiste ja köögiviljadega möllamisest pääseda lõpuks. Mulle meeldib aga ma olen praegu sellest täitsa väsinud. Meil pole keldris veel ka päris head süsteemi tekkinud, kuidas asju paigutada, salvesi pole ja muidugi näriliste kohta ka miskit ei tea. Et saaks nende sügiste toimetustega kord ühele poole ja saaks lõpuks talveunne vajuda.
Õhtul käsid ema ja vend külas, ema plaanib uuemat ja mõistlikumat autot osta. Tegime arvuti lahti, et asju ajada ja siia ma maandusin, lootusega leida kirjutamises endale midagi, mis sisemist harmooniat aitaks luua. Kripeldab miskit ikkagi.
Comments
Post a Comment