Me käisime puhkamas!
Täna ma kirjutan veidi sellest, kuidas me reedel puhkamas käisime. Miks me puhkama läksime? Sest mul oli eile sünnipäev, sest see on püha päev ja seda tuleb ikka piiiikalt ja laaaialt tähistada.
Jaan ammu unistas, et võiks tema kastiautoga kuhugi telkima minna. Või teha ta autost telgi ja seal sees ööbida. Ta leiutas selle valmis ja ütles, et lähme. Pakkisime asjad kokku, viisime lapse mu emale hoida ja läksime.
Ma tahaksin siinkohal ülesmärkida, kuidas on võimalik minna looduskaunisse kohta puhkama nii, et see ka pärast kaunis oleks. Me võtsime kaasa termostassid, veekanistri koos veega, veepudeli, kookoskausid, kahvlid, lusika, noa. Kodunt, metallist, korduvkasutatavad. Söögiks võtsime kaasa veidi leiba, suve supi, majoneesipurgi, milles oli veel veidi majoneesi sees, õuna, banaani, tomatit. Isetehtud kali ka klaaspudelis kaasas. Väikestesse beebipüreede- ja hambapasta purkidesse pakkisime kaasa kohvipuru, sojapiimapulbri, suhkru ja soola. Ema käest laenasime matkapliidi ja pisikese veepoti, avastasin, et mul oli Ristil veel katelok ka, selle võtsime ka niisama kaasa. Riietest ja muust pole mõtet pajatada, seda oli täpselt nii palju, kui tarvis oli. Null ühekordset asja, ühtegi kilekotti, mitte midagi.
Läksime Ellamaale Valgejärvele. Sinna jôudes oli korraks siuke tunne, et me ei mahugi sinna, sest seal põhikohas, kus katusealused ja lauad on, seal oli juba kolm autot. Hakkasime edasi vaatama ja oli üks sopp ja see oli ka reserveeritud, kilekott oli seal. Tegelikult oli see liiga tee juures. Sõitsime edasi ja leidsime ilusa koha aga seal oli ka kaks autot. Õnneks üks läks kohe minema ja teine oli isa laste ja paadiga, see ei morjendanud. Jalutasime seal ringi ja kurb hakkas, igasugu prahti oli seal. Otsustasime, et paneme oma kuudi püsti ja teeme ühe prügituuri.
Oma kuudi püsti saamine võttis aega, tegime voodi valmis. Meil oli paks poroloonmadrats kaasas ja kaheinimese magamiskott, padjad unustasime maha. Aga selline ta sai:
Läksime ja võtsime selle kilekoti sealt maast, kus me seda algselt nägime ja hakkasime aga prügi korjama. Me leidsime kokku neli kilekotti, mida me saime prügi korjamiseks kasutada. Põhiline prügi oli igasugused pakendid ja suitsukonid, mida me otsustasime ka korjata. Palju oli Heinekeni 0,33l purke ja veidi muud taarat ka. Leidsime veel rehvi, suure kanistri, millega oli keegi diislit tassind, vannitoa vaiba, saunalina ja majapidamislapi. See ala oli üsna pisike, mis meil õnnestus läbikammida, sest üsna kottpime oli võssis sobrada. Aga saak oli uhke.
Läksime ujuma, et puugid maha pesta ja, et seda prügisoga endalt maha saada. Väga mõnus vettemineku koht oli. Kivine põhi aga need olid ümarad kõik. Vesi oli soe, õhk oli soe, arvatavasti oli see parim õhtu sellise ettevõtmise jaoks.
Ööuni kõige magusam polnud, ärgates olin täitsa kutupiilu. Patja oleks vaja olnud ikkagi. Jaan kinkis mulle põllulilli sünnipäeva puhul, mis ta oli just korjanud ja hakkas päev taas pihta. Õnneks enne äratuskella. Tegime kohvi, sõime ja hakkasime asju kokku pakkima. Kui koorem oli peal, käis Jaan veel ujumas.
Teel koju nägin ma kohe, et järve ääres põhikohas, oli suur hall cleanaway konteiner. Seal maas lebas veel pandiga taarat. Panime sinna konteinerisse enamik prügi. Pandita taara otsustasin koju tuua ja puhtaks pesta, et need pakendikonteinerisse panna. Pandiga taara muidugi ka, mul on plaanis teiste inimeste pealt rikastuda. Rehvi ja kanistri võtsime ka endaga koju kaasa.
Ma otsustasin see aasta, et mu sünnipäev ei pea olema järjekordne Maa rikkustest kasu lõikamise üritus, et ma pigem tahaks midagi tagasi anda või säilitada neutraalsust. Osalt sai see teoks, tegime nullkulu söögiga väljasõidu, mille käigus likvideerisime loodusest prügi. Sünnipäevaks tehtud toidud olid enamasti taimsed või vähemasti lihavabad. Väljaarvatud üks pitsa, mille sisse ma liha panin, sest see on mul sügavkülmas ammusest ajast seisnud. See oli hea võimalus sügavkülma ruumi juurde saada. Plaan on ka Cool Earthile annetus teha, see ei ole nii lihtne kui tavaline pangaülekanne, sellepärast on mul see siiani tegemata. Kindlasti jätkub veel mõnda aega see sünnipäevalaine, loodan rohkem kommikarpe mitte saada, kolm on juba rohkem kui liiga palju. Keegi võiks selle asemel suuuuuure kotiga küpsetuspulbrit, vaniljesuhkrut või rohelist teed kinkida, oleks rohkem tolku.
24 aastat elukogemust ütleb, et inimene peaks proovima olla vähem parasiit. Kõik peaksid otsima viise, kuidas olla säästlikum, leidlikum, leplikum ja kriitilisem enda valikute suhtes.
Pikki aastaid meile kõigile!
Jaan ammu unistas, et võiks tema kastiautoga kuhugi telkima minna. Või teha ta autost telgi ja seal sees ööbida. Ta leiutas selle valmis ja ütles, et lähme. Pakkisime asjad kokku, viisime lapse mu emale hoida ja läksime.
Ma tahaksin siinkohal ülesmärkida, kuidas on võimalik minna looduskaunisse kohta puhkama nii, et see ka pärast kaunis oleks. Me võtsime kaasa termostassid, veekanistri koos veega, veepudeli, kookoskausid, kahvlid, lusika, noa. Kodunt, metallist, korduvkasutatavad. Söögiks võtsime kaasa veidi leiba, suve supi, majoneesipurgi, milles oli veel veidi majoneesi sees, õuna, banaani, tomatit. Isetehtud kali ka klaaspudelis kaasas. Väikestesse beebipüreede- ja hambapasta purkidesse pakkisime kaasa kohvipuru, sojapiimapulbri, suhkru ja soola. Ema käest laenasime matkapliidi ja pisikese veepoti, avastasin, et mul oli Ristil veel katelok ka, selle võtsime ka niisama kaasa. Riietest ja muust pole mõtet pajatada, seda oli täpselt nii palju, kui tarvis oli. Null ühekordset asja, ühtegi kilekotti, mitte midagi.
Läksime Ellamaale Valgejärvele. Sinna jôudes oli korraks siuke tunne, et me ei mahugi sinna, sest seal põhikohas, kus katusealused ja lauad on, seal oli juba kolm autot. Hakkasime edasi vaatama ja oli üks sopp ja see oli ka reserveeritud, kilekott oli seal. Tegelikult oli see liiga tee juures. Sõitsime edasi ja leidsime ilusa koha aga seal oli ka kaks autot. Õnneks üks läks kohe minema ja teine oli isa laste ja paadiga, see ei morjendanud. Jalutasime seal ringi ja kurb hakkas, igasugu prahti oli seal. Otsustasime, et paneme oma kuudi püsti ja teeme ühe prügituuri.
Oma kuudi püsti saamine võttis aega, tegime voodi valmis. Meil oli paks poroloonmadrats kaasas ja kaheinimese magamiskott, padjad unustasime maha. Aga selline ta sai:
Läksime ja võtsime selle kilekoti sealt maast, kus me seda algselt nägime ja hakkasime aga prügi korjama. Me leidsime kokku neli kilekotti, mida me saime prügi korjamiseks kasutada. Põhiline prügi oli igasugused pakendid ja suitsukonid, mida me otsustasime ka korjata. Palju oli Heinekeni 0,33l purke ja veidi muud taarat ka. Leidsime veel rehvi, suure kanistri, millega oli keegi diislit tassind, vannitoa vaiba, saunalina ja majapidamislapi. See ala oli üsna pisike, mis meil õnnestus läbikammida, sest üsna kottpime oli võssis sobrada. Aga saak oli uhke.
Läksime ujuma, et puugid maha pesta ja, et seda prügisoga endalt maha saada. Väga mõnus vettemineku koht oli. Kivine põhi aga need olid ümarad kõik. Vesi oli soe, õhk oli soe, arvatavasti oli see parim õhtu sellise ettevõtmise jaoks.
Ööuni kõige magusam polnud, ärgates olin täitsa kutupiilu. Patja oleks vaja olnud ikkagi. Jaan kinkis mulle põllulilli sünnipäeva puhul, mis ta oli just korjanud ja hakkas päev taas pihta. Õnneks enne äratuskella. Tegime kohvi, sõime ja hakkasime asju kokku pakkima. Kui koorem oli peal, käis Jaan veel ujumas.
Teel koju nägin ma kohe, et järve ääres põhikohas, oli suur hall cleanaway konteiner. Seal maas lebas veel pandiga taarat. Panime sinna konteinerisse enamik prügi. Pandita taara otsustasin koju tuua ja puhtaks pesta, et need pakendikonteinerisse panna. Pandiga taara muidugi ka, mul on plaanis teiste inimeste pealt rikastuda. Rehvi ja kanistri võtsime ka endaga koju kaasa.
Ma otsustasin see aasta, et mu sünnipäev ei pea olema järjekordne Maa rikkustest kasu lõikamise üritus, et ma pigem tahaks midagi tagasi anda või säilitada neutraalsust. Osalt sai see teoks, tegime nullkulu söögiga väljasõidu, mille käigus likvideerisime loodusest prügi. Sünnipäevaks tehtud toidud olid enamasti taimsed või vähemasti lihavabad. Väljaarvatud üks pitsa, mille sisse ma liha panin, sest see on mul sügavkülmas ammusest ajast seisnud. See oli hea võimalus sügavkülma ruumi juurde saada. Plaan on ka Cool Earthile annetus teha, see ei ole nii lihtne kui tavaline pangaülekanne, sellepärast on mul see siiani tegemata. Kindlasti jätkub veel mõnda aega see sünnipäevalaine, loodan rohkem kommikarpe mitte saada, kolm on juba rohkem kui liiga palju. Keegi võiks selle asemel suuuuuure kotiga küpsetuspulbrit, vaniljesuhkrut või rohelist teed kinkida, oleks rohkem tolku.
24 aastat elukogemust ütleb, et inimene peaks proovima olla vähem parasiit. Kõik peaksid otsima viise, kuidas olla säästlikum, leidlikum, leplikum ja kriitilisem enda valikute suhtes.
Pikki aastaid meile kõigile!
Comments
Post a Comment