Käisin Tallinnas, vol 2, vol 1 ilmub tulevikus.

Ma hoian end tagasi praegu, et mitte üle bussi karjuda, et kes kurat veibib siin. Mingit lääget arbuusilõhna tuleb hooti ja ma tahaks lihtsalt kedagi täis oksendada. Eelistatult muidugi kedagi, kes selle haisu eest vastutab.

Ma pole ammu siia midagi kirja pannud, sest mul on liiga palju ideid. Tundub loogiline, eksole. Aega ka pole, sest sel päeval, kui ma otsustasin lapse lutist võõrutada, otsustas ta, et ta on suur tüdruk ja päeval ei maga enam. Ärkab ja uinub ikka samal ajal aga lihtsalt lõunauinaku jättis ära. Ma olin sellest üsna suures ahastuses, siiani olen. Ma nüüd reaalselt pean ta uinumistega väga ettevaatlik ja teadlik ja nii edasi... olema. Ööh, jälle see imal hais, lõhn, you name it.

Igatahes, eile jäi meite tirts enne üheksat õhtul unne kõpsti ja pool kaks öösel oli see sama äkitselt läinud ka. Ma polnud selleks ajaks veel magama jõudnudki, sest ma tegin moosi, millest pidi tulema ka postitus aga, kuna see moos osutus siukseks saastaks, et ma ei taha selle peale mõeldagi praegu oma niigi läikiva südamega, siis las see jääb praegu. Ma veel päästan selle maitseomadused kuidagi ja talvel saab seda pehme piparkoogi vahele panna. Aga see saab ka ainus adekvaatne ja mõeldav rakendus olema. Untsu läks. Või, miks ma näiteks arvasin, et suvikõrvitsa-piparmündimoos on väga apetiitne. Teades seda, et piparmündiessenssil ja päris piparmündil pole miskit ühist. Loodan, et ma ise suurimaks toiduraiskajaks ei osutu nüüd. Ma tahtsin tegelikult Jaani vanaema suvikõrvitsaid maksimaalselt ära kasutada. Praegu see kõik ootab homset. Edu mulle.

Pildid on moositavaar ja banaanid, mis ma -25% ostsin ja sügavkülma panin. Ma teen seda banaanivärki üsna tihti. Ostan alega neid hunniku kokku, koorin-hakin-panen sajandal ringil olevatesse gripkottidesse ja sügavasse. Nendest teen siis jäätist, smuutisi, banaanileiba või mingit muud küpsetist.

Miks ma bussis olen, on ka omamoodi feil. Läksin omast arust linna pakendivabalt poodlema ja koosolekule. Koosolek oli muidugi põhjus, miks ma sinna läksin. Aga veidi enne Vana-Pääsküla otsustasin tsätti sirvida ja voilaa, koosolek on homse peale lükkunud. Supra, aeg iseendale, sest ema mul sai vanaema kohustused kaela ja seda võimalust mitte kasutada oleks olnud kuripatt. Käisin Gemossis poodlemas, sest sealt saab pakendita päris palju asju. Näiteks tatart, meil olid kodus varud otsas, tagavaraks pole miskit. Ja sealt saab ka muudki lahtiselt osta, kui Biomarketi ökohinnad rahakotile liiga teevad. Näiteks täna nägin, et on müüki tulnud ka kolme erinevat sorti kinoad lisaks chiaseemnetele ja muudele kuivatatud puuviljadele-pähklitele. Sealt saab ka lahtist wc-paberit. On üsna tore koht, sinnani muidugi, kui sa avastad, et sa seisad pakendite riiulite ees, mida sa ise elu eest vältida püüad. Ja neid pole seal teps mitte vähe!

Läksin Biomarketisse ka. Ma teadsin, et olen kehvasti ettevalmistatud ja see andis metsikult tunda. Mul pole piisavalt tihedast kangast ostlemise kotte, pluss Gemossis avastasin, et üks on katki hargnenud.  Nuputasin oma nimekirjaga seal leti ees, et mida-kuhu ja kuidas. Seekord oli seal väga hea maitseainete valik aga mul oli ainult üks kotike, kuhu ma osta sain. Otsustasin, et ostan vürtsköömneid. Ma olen pikalt peterselli ka tahtnud, sest ma plaanin tulevikus veel falafele teha aga noh, polnud kotti ega purki ka mitte. Mul ei pidanud poodlemiseks üldse nii palju aega olema ja sellepärast ma ka kodus ei skeemitanud omale igast potsikuid kaasa. Ja põhiliselt ma avastasin, et ma pean kellegi käest rinnapiimaasendaja purke veel küsima, sest ma praegu hoiustan liiga palju asju nendes kotikestes, mis pole väga turvaline nende kurikuulsate satikate tõttu. Lisaks pole mul varsti nii kuidagi poodi minna.

Sain oma tädiga ka kokku, viis mind Boheemi sööma. Ma ise valisin koha tegelikult aga tema maksis. Ma oma vaimusilmas tahtsin hirmsasti vegan halloumisi süüa aga boheem pole veganitele sobilik koht, sest neil polnud vist ühtegi veganrooga, ikka oli kastmes mesi sees jne. Ma küll ei ole vegan ega plant based aga ma ei söö liha, väljas süües tahaksin aga vegan asju tarbida. Seega, tellisin metsaseene crepi, teine võimalus oleks olnug vegewrap. Ma pole ammu miskit nii nigelat kuskil saand. Sõin ära nagu üks pai laps ennemuiste aga mingit pai see mu kõhule ega meelele ei teinud. Cappuccino sojapiimaga oli ka ikka üsna kange. Võib-olla oli asi minus, sest mulle ei meeldind mitte miski täna maitse ja lõhna poolest. Pole rase, ausõna. Kiu-viu.

Ühtlasi ma praegu tunnen, et ma ei oska jälle kokku ja lahku kirjutada ja komasi ka ei oska kuskile panna.

Ja ja

Tulin Ristile ära. Laps oli hoitud ja sain ta väikse vaevaga magama. Kass Kata on kaisus ja elu on lill. Mitte nii lill, sest ma ei saa homme bussiga kodo minna, sest mul on liiga palju asju. Täna ka ei saand minna, sest Jaan otsustas klaasvillaga mängida veidi. Pean endale takso leidma.

Mulle tuleb homme üks vahva onu sellele mu vanale ja heale elektripliidile järgi! Juhhu, see on nüüd üsna ehitustolmune aga vähemalt on lootust koju ruumi juurde saada.