32+5 ämmaemanda visiit

Täna oli viimane "kord kuus" ämmaemanda visiit, edaspidi hakkan iga kahe nädala tagant haigla vahet käima. Eelmine kord oli mure, et kuu jooksul oli kehakaalu lisandunud üle 5kg, mida on ilmselgelt palju, kuid visiit oli vahetult pärast seda, kui mu sünnipäevatrall oli otsa saanud. Sünnipäeva puhul tuleb ju ikka palju koogisöömist ette ja ega ma väga jälginudki, mida ma söön. Igatahes, seekord oli muresi märksa rohkem.

Kuskil nädalake on enesetunne täpselt nii hea olnud, et on tunne nagu oleks gripp või miskit. Samas, vereproovid ja muud proovid on kõik korras. Palavikku pole, lihtsalt randoomsetel hetkedel tabab mind pearinglus ja tunne, et sellise enesetundega pole võimalik sekunditki kauem elada. Veidi pidurdav on kõik see, sest enne kooli algust tahaks ju kodus asjad enam-vähem valmis saada. Eks ma tasapisi teengi aga plaane peab pidevalt kirvega pooleks lööma.

Täna ei olnud ämmakas ka emakapõhjakõrgusega(EPK) just rahul, öeldakse ju, et rasedusnädalate arv ja EPK peavad olema võrdsed. Peagi saab täis 33 nädalat aga sentimeetreid tuli kokku ainult 30. Samas on minu tavapärane ämmakas praegu puhkusel ja selle tõttu käin kaks korda teise juures, juba erinevate mõõtmisharjumuste pärast võib see arv olla väiksem/suurem. See selleks, kõhuelanikul on pulssi ja liigutusi arvestades täitsa hea olla, muretsemiseks konkreetselt põhjust pole aga kontrollitakse ikka. 13. septembril pean ma taaskord ultrahelisse minema, eks seal selgub, mis saab või mitte.

Igatahes, mu keha küll ei väida, et kõht ei kasvaks, sest täna hommikul avastasin, et olen saanud oma esimesed triibulised. Neli pisikest venitusarmi korraga, üle öö. Lootsin, et äkki ma ei saagi neid, sest eelnevatest tervisehädadest on mu kehal venitusarme küll. Oleks olnud vähemalt üks asi, mis mul raseduse ajal nendest sümptomitest ja vaegustest kogemata jääb. Aga ju ma hakkan tiigriks!